Koroonakriis raputas hotellisektorit jäädavalt
Käesoleva artikli kirjutamise ajaks on möödunud pisut rohkem kui aasta sellest ajast, kui maailm muutus vaid mõne nädalaga viisil mida mitte keegi meist ei oleks osanud ka kõige parema ettekujutuse juures silme ette manada. Riigipiirid läksid lukku vaid loetud päevade jooksul, lennukid ei lennanud, tänavad olid tühjad ja hotellid sulgesid oma uksi. Valitses teadmatus ja hirm, inimesed hoidusid igasugustest füüsilistest kokkupuudetest, ka õues kõndides hoiti aupaklikku distantsi.
Mõni kuu hiljem said vähemalt mõned hotellid pisut hingamisruumi kui Euroopa hakkas aeglaselt ennast taas-avama ja turism taastus siin-seal- peamiselt küll piirkondlikul tasandil, väikeste “reisimullide” piires. Täituvus tõusis vaikselt ja soe ilm ning madalad viiruskordajad andsid hotellipidajatele lootust, et suurem kriis on selleks ajaks ületatud ja turismindus hakkab vaikselt taastuma.
Kahjuks ei kestnud see lootus aga kaua. Sügise saabudes hakkas kuri viirus taaskord oma pead tõstma ja erinevates Euroopa riikides taaskehtestati liikumispiirangud ja reisimine ning ürituste korraldamine vähenesid taaskord drastiliselt. Hotellid jäid taaskord tühjaks. Paljud hotellipidajad otsustasid seekord uksed kogu talveperioodiks sulgeda ja pea kõik hotellid koondasid oma töötajaid. “Mis saab edasi? Kas hotellindust ootab ees tume tulevik või paistab meile tunneli lõpust juba hele valgus? Kuidas hotellid väljuvad kriisist ja kuidas mõjutab kriis hotellindust pikemas perspektiivis? Küsimusi on palju. Vastuseid leida aga pole nii lihtne.
Kas lahendus on suurem automatiseerimine?
Kui me vaatame, mis toimub täna majutusturul üldiselt, lisaks kriisile, siis me näeme palju liikumist automatiseerituse suunal. Hotellid otsivad aktiivselt võimalusi, et kulusid kokku hoida ja oma tööjõudu asendada. Tööjõu asendamine tänases situatsioonis on eelkõige seotud kriisist lähtuva survega kulusid kokku hoida ja tööjõud on teatavasti üks suurimaid kuluartikleid hotellinduses. Siiski, ei ole see suundumus mitte üksnes hiljutine. Kui me meenutame paari aasta tagust aega, siis oli hotellidele väga suureks probleemiks tööjõu leidmine. Ka tol ajal vaadati tehnoloogia suunas, lootusega et see aitab täita auku, mis oli tekkinud seoses tööjõu puudusega. Oluline oli ka muidugi kulude kokkuhoid, mis tehnoloogia kasutuselevõtuga üldiselt kaasneb.
Tekkinud kriis aga ei sunni meid üksnes kulusid kokku hoidma. Uues turusituatsioonis on tekkinud veelgi suurem surve konkurentsivõimelisele hinnastatusele ja see toob endaga tihti kaasa madalama keskmise müügihinna, mille kompenseerimiseks on ainult sageli lisaks kulude optimeerimisele ka võimalus müüa rohkem lisateenuseid ehk teenida suurem summa iga müüdud hotellitoa pealt. Kuidas seda aga teha?
Siinkohal taaskord tuleb mängu tehnoloogia, mille ülesanne on olnud läbi aegade probleemide lahendamine ja inimeste ja ettevõtete abistamine. Vaatame lähemalt, milliseid tehnoloogiate plahvatuslikku levikut ennustatakse hotellinduses enim:
1. IOT (internet of things ehk asjade internet)
IOT on termin, millest veel paar aastat tagasi ei olnud enamik meist kuulnud, kuid viimasel ajal on sellest üha rohkem ja rohkem juttu ja IOT seadmed on leidnud ka juba laialdast kasutust meie igapäevaelus. IOTd on võimalik hõlpsasti ära kasutada ka hotellinduses, varustades selle võimekusega näiteks ukselukud, elektrilised seadmed (nt lambid, põrandakütte, konditsioneeri, elektrilised rulood või kardinapuu jne) on võimalik neid seadmeid juhtida arvutist või telefonist. Hotell, mis on varustatud IOT seadmetega saab anda oma külalistele võimaluse juhtida oma toa valgustust, temperatuuri ja näiteks ka muusikat vaid paari klikiga oma telefonist. Ka ukseluku avamiseks telefoniga on võimalik kasutada just IOTd.
2. AI (artificial intelligence ehk tehisintellekt)
AI on teine termin, mida kasutatakse viimastel aastatel üha sagedamini ja mida meist enamik kasutab, tihti mitteteadlikult, igapäevaselt. Tehisintellektiga on varustatud näiteks enamik chatbote, mida juba täna väga paljud hotellid oma kodulehtedel kasutavad. Lisaks chat-funktsioonile on aga võimalik AI-seadmega varustada ka oma hotellituba (nt Alexa või Google Assistant). Paljudes hotellides on ka juba kasutusele võetud näiteks AI tehnoloogiaga varustatud robot-teenindajad, kes aitavad külalisi nende reisikava puudutavate küsimustega, piletite broneerimise ja muu informatsiooni jagamisega.
3. Pilvepõhised tehnoloogiad
Nii nagu erinevates valdkondades on kõik modernsed programmid ja süsteemid kolinud üle pilve, nii toimub ka hotellinduses. Serveripõhised süsteemid on vaikselt jäämas minevikku ja turule tuleb igal aastal uusi ja leidlikumaid pilveteenust kasutavaid tehnoloogiaid, mis on hõlpsasti integreeritavad, paindlikud ja tavaliselt ka kordades odavamad kui vanad, serveripõhised programmid ja üha enam hotelle vahetab oma iganenud süsteemid uute vastu välja. Arvestades ka kriisi tagajärgedega, mil paljud töötajad ilmselt eelistavad veel pikka aega kodukontorist töötamist ja ka paljud operatiivsed hotellijuhid kipuvad tööd koju kaasa võtma on pilvepõhise teenuse kasutamine kodust mugav ja kiire, lubades sisselogimist igal ajal ja igast seadmest, mida aga kahjuks serveripõhised programmid enamasti ei võimalda.
4. Digitaalsed võtmed
Tänapäeval ei kujuta enam mitte keegi ette, et peaks pardakaarti saamiseks minema seisma lennujaamas järjekorda, pigem juhtub sageli vastupidi ja kui mõni odavlennuga lendav kodanik seab sammud registreerimislaua juurde, et pardakaart printida, ootab teda ebameeldiv üllatus rasvase lisatasu näol. Hotellinduses õnneks küll keegi veel toakaardi eest lisatasu ei nõua, kuid pigem on veel suhteliselt tüütu nähtus hotelli vastuvõtulettide ees looklevad järjekorrad, mis ei ole kuigi meeldiv kogemus nii järjekorras olijale kui ka vaesele vastuvõtutöötajale, kes higimull otsaees proovib endast kiirkäigul parimat anda, et kõik kliendid kiiresti ja professionaalselt ka ära teenindada suuta. Suure tõenäosusega aga muutub online check in koos mobiilse võtmega tulevikus sama tavaliseks kui täna on meie jaoks pardakaart telefonis.
5. Digitaalsed teenused
Digitaalsed teenused. Erinevate uuringutes on tehtud kindlaks, et hotellid kes kasutavad oma teenuste müügiks digitaalseid vahendeid, müüvad neid hulgaliselt rohkem ja keskmiselt tõuseb ka ühe külalise poolt tellitava ostukorvi suurus. See on lihtsasti seletatav asjaoluga, et inimesed kipuvad tarbima asju, mis on neile tehtud paremini kättesaadavamaks ja mugavamaks. Digitaalsete teenuste all pean silmas siis online toateenindust, online lisateenuste broneerimise võimekust ja online sisuhaldust. Kindlasti aga ei soovita ma selleks tarbeks hotellil investeerida välistesse digitaalsetesse infokandjatesse hotellitubades (näiteks sisuhaldus tubades asuvates televiisorites või tahvelarvutites) kolmel põhjusel: 1. Külalistele ei meeldi kasutada võõraid seadmeid, tänapäeval on 99% külalistest olemas isiklik online seade ja nad eelistavad kasutada informatsiooniga tutvumiseks just nimelt seda 2. Riistvara vananeb ruttu. 2-3 aastat tagasi hotellituppa paigaldatud tahvelarvuti on tänaseks lihtsalt juba utiil. See investeering ei tasu ennast lihtsalt ära. 3. Sisuhaldus programmides, mis siis on juba seotud konkreetse televiisori või tahvliga toas ei ole tavaliselt kuigi mugav ega lihtne, see toob endaga kaasa väga palju lisatööd ja arvestades punkte 1 ja 2 ei ole see lihtsalt mõttekas.
6. Robotid hotellinduses
Robotite all ma ei pea just otseselt silmas dinosaurustest vastuvõtutöötajaid nagu näiteks võib näha Henn na hotellis Jaapanis, aga suure tõenäosusega võib leida üha rohkem ja rohkem check in kioske hotellide lobbydes ja samuti ka AIga varustatud abilisi ja ka robot-minibaarid ja pagasirobotid on ilmselt üsna sagedasem nähtus, vähemalt esimeses digitaliseerimislaines. Aja jooksul küll erinevad kioskid kaotavad oma väärtust, kuna turule tulevad süsteemid, mis lubavad külalistel hotellis liikuda ja check ini teha kasutades selleks vaid oma isiklikke seadmeid.
Kontaktivabade teenuste võidukäik
Täna on turul kõige suurem nõudlus just kontaktivabade teenuste järgi. Siiani on erinevate kontaktivabade täislahenduste kasutuselevõtt on olnud hotellide jaoks suhteliselt kulukas ja ajamahukas ettevõtmine, mis eeldab tavaliselt kalleid integratsioone ja kulukaid muudatusi infrastruktuuris ja seetõttu meil ei ole veel väga palju hotelle, kes oleksid enda külalisteekonna täielikult digitaliseerinud. Küll aga näeme enam ja enam nii uusi lahenduste pakkujaid turul kui ka hotelle, kes uusi lahendusi otsivad ja suure tõenäosusega muutub tehnoloogia hotellinduses peatselt sama tavaliseks kui seda on paari aastaga teinud iseteeninduskassad toidupoodides.
Hotelbuddy pakub hotellidele täislahendust külalisteekonna digitaliseerimiseks ja lisaks hulgaliselt muid tööriistu hotellipidajatele oma töö optimeerimiseks. Kui oled ka enda hotelli otsimas uusi digitaalseid lahendusi, siis võta aga julgelt ühendust ja leiame sinu jaoks sobivaima variandi!